
Egle Nõmmoja
172.
“Hästi lahendatud ruum suunab inimesi tegevustele, mis tagavad võimalused ühtse ja kokkuhoidva kogukonna tekkeks, tehes seda sageli üsna nähtamatul moel.”
Egle on Tartu valla vallaarhitekt ja lisaks täiendab oma teadmisi magistriõppes Tallinna Ülikoolis linnakorralduse erialal. Ta on aktiivne kogukonna liige - Väägvere Pasunakoori koorivanem ja trompetimängija.
Ruumiloome valdkonnas pikalt töötamine on talle andnud võimaluse näha ja kogeda, mismoodi muutuvad ühes valdkonnas tegutsemise kriteeriumid, põhimõtted, väärtused ning ka vajadused. “Tartu vallas on olnud võimalus valdkonna intensiivse arenguga kaasa minna, üha uusi strateegiaid ning lahendusi praktiseerida ja kasutajakogemusi saada. Oleme küll kasvav vald, kuid samas ei ole me kasvanud nii suureks, et suunamuutused oleksid võimatud või liiga aja- ja ressursimahukad,” sõnab ta.
Tartu valla ruumilise planeerimise väljakutsed on erinevad, sest meie koduvallas on erinevat tüüpi keskkondi. “Osal territooriumist (Raadi, Vahi, Kõrveküla) on arendussurve suur ja pigem tuleb arengut selgete mängureeglitega intensiivselt suunata-ohjata. Samas on meil ka kahanevaid, keskustest kaugemaid piirkondi, kus prioriteediks on hoopis kogukondade säilitamine ja stabiilsuse tagamine ning kahanemise takistamine. Ja kolmandaks siis saareline keskkond Piirissaare näol, mis elab oma rütmis ja kus hoopis muudest piirkonadest erinevad arengupotentsiaalid. Erinevate piirkondade arenguvõimaluste kaardistamine ja mängureeglite paika loksutamine toimus Tartu valla üldplaneeringu koostamise käigus, mis oli üsna pikk ja keeruline protsess, aga läbi erinevate osapoolte kaasamise jõudis 2022.a kehtestamiseni,” selgitab Egle.
Ta usub, et ruumi ülesandeks on kogukondade sidumine. “Ruum peab looma võimalused sotsiaalseks suhtluseks, kohtumisteks jm tegevusteks sh arvestaks erinevate kogukonnagruppide vajadusi. Hästi lahendatud ruum suunab inimesi tegevustele, mis tagavad võimalused ühtse ja kokkuhoidva kogukonna tekkeks, tehes seda sageli üsna nähtamatul moel. Teinekord on vaja lisada avalikku ruumi mõni pink, prügikast, valgusti või istutada puu ja juba on ruumi struktuur muudetud, suunatud ning kutsuvam ja kasutatavam,” ütleb ta.
Uute ühiskondlike hoonete planeerimisel on Tartu vald viimastel aastatel kasutanud arhitektuurikonkursside läbiviimise töövahendit. “See võimaldab valida erinevate esitatud ideede seast parima ning paberilt füüsiliseks keskkonnaks ehitamise korral võimaldab tutvustada hea ruumi kasutuskogemust ka noortele. Teadlikult kujundatud ja ehitatud kvaliteetne keskkond korrastab ning suunab ruumikasutajate mõtlemist ja tegutsemist ning loob meeleolu. Tartu vallas on olnud mitmeid õnnestumisi koolihoonete ehitusega seoses. Seda tõendab muuhulgas asjaolu, et lapsed jäävad ka peale koolipäeva meie uute koolimajade õuealadele mängima ja ei soovi koju minna. Hea, kõigile kättesaadav avalik ruum tagab võimalused füüsilisteks ja sotsiaalseteks tegevusteks,” toob Egle välja.
Tänases kliimamuutustest tugevalt mõjutatud maailmas on üha olulisem planeerida tiheasustusaladele rohealasid. “Kliimamuutuste nähtava -tuntava mõju leevendamiseks on oluline mõtestada ruumis roheväärtuseid. Osata hinnata neid elemente, mis on juba ruumis olemas ja uute keskkondade ehitamise puhul planeerida täiendavaid rohelahendusi. On väga kurb näha, kuidas ehitamise võimalusel esimese asjana minnakse puid langetama. Kõrghaljastus, mis pakub varju päikese eest, puhastab õhku, tegeleb liigvee käitlemisega, on elupaigaks erinevatele liikidele jne, on väga suur väärtus, seda eriti tiheasustusega keskkondades. Puu kasvamine võtab aega, aja kulgu aga sageli hinnatakse valesti. Seetõttu on täiendavate puude istutamine tänavaruumi ja avalikele aladele olnud viimaste aastate avaliku ruumi kujundamise prioriteet Tartu vallas ja tulemused loodetavasti ka inimestele silma jäänud. Õnneks on ka erakinnistute hoonestajad üha enam kaasa tulemas ja mõistmas mitmekesise rohetaristu olulisust elu- ja ka töökeskkonna kujundajana. Uute alade kasutusele võtul rajatakse üha kvaliteetsemaid haljastuslahendusi. Nüüd on veel vaja jõuda selleni, et järgneb asjakohane hooldus,” selgitab Egle teist suuremat muutust.
“Kvaliteetset ruumi on vaja kõigile, sõltumata east ja soost. Kvaliteetne ruum toetab nii elamist, õppimist, töötamist kui ka puhkamist. Hea ruum sünnib koostöös erinevate osapoolte vahel, igaüks saab sellesse panustada,” võtab Egle teema kokku.
Loe lähemalt ka meie teistest meeskonna liikmetest
Tulevik sünnib koos sinuga - kuulame, kaasame, kasvatame!

KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISED TOIMUVAD 19. OKTOOBRIL
Valimiste toimumiseks avatakse Tartu vallas 7 valimisjaoskonda
VALIMISJAOSKOND NR 2
asub Lähte Ühisraamatukogus, Õpetaja tn 8, Lähte alevik. Avatud 17.-18.okt. kell 12:00-20:00 ja valimispäeval 19.okt. kell 9:00-20:00
VALIMISJAOSKOND NR 3
asub Äksi raamatukogus, Saadjärve tn 22, Äksi alevik. Avatud 17.-18.okt. kell 12:00-20:00 ja valimispäeval 19.okt. kell 9:00-20:00
VALIMISJAOSKOND NR 4
asub Raadi Lasteaia Ripsik Nupsiku majas, Mõisatamme tn 10, Raadi alev. Avatud 17.-18.okt. kell 12:00-20:00 ja valimispäeval 19.okt. kell 9:00-20:00
VALIMISJAOSKOND NR 1
asub Tartu vallamajas, Haava tn 6, Kõrveküla alevik. Avatud terve valimiste nädala 13.-19.okt.
Hääletada saab E-L kell 12:00-20:00 ja valimispäeval 19.okt. kell 9:00-20:00
Reedel, 17.okt on jaoskond avatud ka Piirissaarel, Tooni külas asuvas valla teeninduspunktis kell 12:00-20:00
VALIMISJAOSKOND NR 5
asub Laeva Kultuurimajas, Väänikvere tee 6, Laeva küla. Avatud 17.-18.okt. kell 12:00-20:00 ja valimispäeval 19.okt. kell 9:00-20:00
VALIMISJAOSKOND NR 6
asub Tabivere Põhikoolis, Hariduse tn 1, Tabivere alevik. Avatud 17.-18.okt. kell 12:00-20:00 ja valimispäeval 19.okt. kell 9:00-20:00
VALIMISJAOSKOND NR 7
Maarja-Magdaleena Muumimaja Lasteaias, Kiriku tee 11, Maarja-Magdaleena küla. Avatud 17.-18.okt. kell 12:00-20:00 ja valimispäeval 19.okt. kell 9:00-20:00